Maimu Berg “Ma armastasin venelast” Tekstianalüüs
Otse
mu silmade kohal olid laual Tema käed, need lebasid rahulikult, siis aga toetusid sõrmed
lauaplaadile, sõrmeotsad läksid punaseks, ta ajas enda laua tagant püsti ja läks grammofoni
juurde.(Berg 2004:13) Tüdruku tähelepenu hämmastab mind. Võrreldes minuga mul ei olnud
niisugiseid detailseid mälestuseid nii oma esimese armastusest, ega arsti juures käitumisest.
Tõeliselt oli huvitav silmitseda kuidas väike laps flirtib arstiga. Väike ja samal ajal väga tark
tüdruk, ta silmitses oma tädi ja proovis korrata kõik tema tegevusi, nagu lahtised juuksed, lükkas
neid kõrva taha ja ütles Temale olulist fraasi, aga ligikondses naeratasid temast. Artst sai aru
kõigest, nagu ma hiljem mõistame väike tüdruk erutas teda ning hirm teda haaras.
Kes võiks mõelda, et selline armastus üldse on võimalik?! Nii puhtad ja õrnad suhted inimeste
vashel suure eavahega