Vanemhool ja paarumissüsteemid
Isahoolt esineb vaid suhteliselt vähestel liikidel, peamiselt kiskjail, kel isane tegeleb saagi
murdmisega poegadele. Üldisele seaduspärasusele vaatamata esineb imetajail aga ka lausa
vastupidiseid olukordi, nagu näiteks küünisahvide hulka kuuluvail marmorsettidel, kellel
peale sünnitamist hoolitsevad järglaste eest praktiliselt algusest lõpuni isased. Kuidas aga
läheb sellesse süsteemi inimene kui imetajate klassi esindaja?
M.V. Flinn ja B.S. Low (1986) uurisid 849 inimühiskonda alates lääne
industriaalühiskondadest ja lõpetades praktiliselt kiviaja tasemel elavate rahvastega (joonis
9.5). Selgus, et ainult 16% neist olid valdavalt monogaamsed, 84% aga polügüünsed
(mõeldakse reproduktiivpartnereid, mitte "ametlikke" abielusid). Sealjuures pooli viimastest
iseloomustas "mahe" polügüünia (alla 20% polügüünsed) ja pooli "üldine" polügüünia (üle
20% polügüünsed)