Keeleteaduse alused
esineda samas süntaktilises funktsioonis kui kogu tarind
episteemiline modaalsus- viitab teabe tõeväärtusele
esimene liigendus- tähenduseks ja vormiks
esperanto- üks tuntuim abikeel, selle tõi avalikkuse ette poolakas Zamenhof 1887. aastal
etnolingvistika- keele ja rahvuse vaheliste seoste uurimine
etümoloogia e sõnapäritoluõpetus
filoloogia e keeleteadus. Seda nimetust kasutatakse eriti siis, kui uuritakse keele ja kultuuri
vahelisi seoseid.
flekteerivad e. flektiivkeeled- neis on nii järel- kui eesliited, aga need võivad tüvedega
liituda niivõrd keeruliste muutumis- ja sulandumisprotsesside vahendusel, et koostisosi on
üksteisest raske eraldada.
foneem e. häälikusüsteemi üksus
foneetika- uurib kõnehääle omadusi ja kõne tajumist
fonoloogia- häälikusüsteemide lingvistiline uurimine
fonoloogiline süsteem e häälikusüsteem
fonotaktika- häälikute ühendamine
fonotaktilised reeglid- kehtivad alati konkreetse keele puhul
annaabi.ee 
