Monoklinaal kihtide horisontaalsest kallutatud lasuvus, viltused struktuurid võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel, mis levivad maakoores tavaliselt kombineerunult. Survepinged tekivad kurrud või kergemurrangud. Subduktsioonipiirkonnad, laamade põrkepiirkonnad. 7 Venituspinged tekib venitus ja kihtide õhenemine(fleksuur) või langatusmurrangud. Laamade lahknemispiirkondades. Nihkepinged tekib külgpaine või nihkemurrang. Laamade külgsuunas liikumiste piirkondades. Erosioon kujundab monoklinaalidest viltuse maastiku. (kuesta relieef) Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km. Kurrud on enamasti tektoonilise päritoluga. Mittetektoonilised e kompaktsioonilised kurrud võivad tekkida erinevalt tihenevates setendites. Kurrud võivad olla kas sümmeetrilised või sukelduvad
seinaga kokku kasvanud. Alanev käärsool läheb üle s-kujuliseks sigmakäärsooleks (colon sigmoideum), millel on soolekinnisti ja mis on vabalt liikuv. Ta laskub väikesesse vaagnasse ja läheb seal üle pärasoolde (rektum), mis asub ristluu esiküljel. Pärasool lõpeb pärakuga (anus). Suurrasvik (omentum majus) katab peensoolt eestpoolt. Soolekinnisti – kõhukelme voldid, kuhu kinnitub soolestik ja mille kaudu kulgevad veresooned Fleksuur – kõverus Elundite paiknemine retroperitoneaalses ruumis Retroperitoneaalses ruumis asuvad parem ja vasak neer (ren), parem ja vasak neerupealis (glandula suprarenalis), kõhuaort (aorta abdominalis), alumine õõnesveen (vena cava inferior). Neerupealised paiknevad neerude peal paremal ja vasakul. Neerudest väljub nende sisemisel (mediaalsel) küljel neeruvaagen (pelvis renalis), mis läheb üle kusejuhaks (ureter). Kusejuhad