Viirused
vektor. Palju erinevaid peremehi roomajatest imetajateni, ka selgrootud. Flaviviiruste virion on 37…50 nm. Enamik
flaviviirustest on seroloogiliselt seotud – antikehad ühe vastu võivad neutraliseerida ka teise.
Flaviviirused kinnituvad antikeha-kaetult makrofaagide, monotsüütide ja teiste rakkude Fc retseptoritele.
Mitteneutraliseerivad antikehad võimendavad infektiivsust 200-1000 korda. Ilma antikehadeta oskavad ka mingitele
retseptoritele kinnituda. Kogu flaviviiruse genoom kodeeritakse ühte polüproteiini. Struktuurigeenid on 5’-otsas, mistõttu
struktuurvalgud sünteesitakse esimesena, kõige täpsemalt. Ümbrisega omandavad intratsellulaarsetesse vesiiklitesse
pungudes. Partikkel vabaneb eksotsütoosil või raku lüüsil.
Viirused on tsütolüütilised, põhjustavad süsteemset infektsiooni ja vireemiat; suudavad hästi indutseerida interferooni
tootmist, millest tulenevad ilmselt infektsiooni gripilaadsed sümptomid.