Kunsti ajaloo reisiplaan
Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel.
(Praegu lõpeb samal kohal Varese sild.)
Linnusemüüridest on tänini jälgitavad II eeslinnuse põhjasein, I eeslinnuse värav ja
konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on I eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud
hooned, linnuse lõunaküljel asunud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker.
Dansker oli keskajal kaitsemüüri välisküljelt välja ulatuv kitsas nelinurkne
ehitis linnuse flankeerivaks kaitsmiseks. Danskerit kasutati ka käimlana
Viljandi ordulinnuse kohal asus eestlaste muinaslinnus, mis on rajatud
hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on
ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti
alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased,
hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223