Kreeka poliitiline ajalugu
kreeka riikide vastu tõid kaasa Pergamoni ja Rhodose abipalve Roomale, mis vallandas
nn Teise Makedoonia sõja (200 197). Suur osa Kreeka riike toetas roomlasi, ja kuna ka
Antiochos III roomlastega sõlmitud leppe kohaselt oma senise liitlase hülgas, jäi
Makedoonia üksi vastamisi roomlaste juhitud tugeva koalitsiooniga. Esialgse edu järel sai
Philippos 197. a. Tessaalias Kynoskephala lahingus noore väejuhi Titus Quinctius
Flamininuse juhitud leegionidelt hävitavalt lüüa. Lahingu saatuse otsustas roomlaste
manipulaarse lahingurivi parem manööverdamisvõime Makedoonia faalanksiga
võrreldes. Järgnenud rahuleppega loobus Philippos kõigist valdustest Kreekas, kohustus
maksma tohutut sõjahüvitist ja piirduma edaspidi vaid 5000-mehelise armeega. 196. a.
kuulutas Flamininus Isthmia panhelleni mängudel pidulikult välja kõigi Kreeka riikide