Kreeka poliitiline ajalugu
Esialgse edu järel sai
Philippos 197. a. Tessaalias Kynoskephala lahingus noore väejuhi Titus Quinctius
Flamininuse juhitud leegionidelt hävitavalt lüüa. Lahingu saatuse otsustas roomlaste
manipulaarse lahingurivi parem manööverdamisvõime Makedoonia faalanksiga
võrreldes. Järgnenud rahuleppega loobus Philippos kõigist valdustest Kreekas, kohustus
maksma tohutut sõjahüvitist ja piirduma edaspidi vaid 5000-mehelise armeega. 196. a.
kuulutas Flamininus Isthmia panhelleni mängudel pidulikult välja kõigi Kreeka riikide
vabaduse, tuues kaasa kreeklaste suure vaimustuse ja tänutunde rooma riigimehe vastu.
Flamininus toetas ka Ahhaia liitu retkel Sparta rahvameelse türanni Nabise vastu, millega
Sparta valdusi oluliselt kärbiti.
Vahepeal oli Antiochos III vallutanud Egiptuselt Süüria lõunaosa (Koile-Süüria) ja
püüdis nüüd laiendada võimu ka Egeuse merele. Kreekas leidis ta toetust Aitoolia liidult,
annaabi.ee 
