Rooma naine
Naiste ja
meeeste kultused andsid võimaluse kiskuda end lahti igapäeva hierarhiast. (Setälä 2001: 107-
108)
Kultus ja preestrivõim olid nii avalikus kui ka eraelus eelkõige meeste alad. Kuna preester
tegutses kogukonna nimel, siis ei saanud tema ülesandeid usaldada naisele. Seda seetõttu, et
naine ei saanud esindada kedagi peale iseenda. See aga ei tähendanud, et naised ei tohtinud
kultuses osaleda. On ju siiski teada palju preestriatare nagu Vesta neitsid ja flaminica`d,
rääkimata abielunaiste kultuslikest ülesannetest nii avalikus kui ka eraelus. Vesta neitsid
allusid pontifex maximus-ele ning tegemist polnud ei noorte neidudega ega ka abielunaistega.
Nad asusid n-ö kahe sugupoole vahel. Siiski tuleb tõdeda, et ka kultuslikus rollis allus naine
alati mehele, vastaselkorral poleks ühiskond pidanud teda enam tõeliseks naiseks. Flaminca`d
ja pereemad olid tegelikult oma abikaasa abilised; nad täitsid flaameni või perepea kõrval
annaabi.ee 
