Ta oli itaalia astronoom. Itaalia keeles nimetas ta neid canali, mis väljendab looduslike ja kunstilisi veekogusi, kuid tema oli kindel, et need kanalid on looduslikud. Tema poolt oli koostatud ka Marsi kanalite kaart. (Lisa 1) G. V. Schiaparelli ei olnud esimene, kes avastas Marsil kanalid. Eelnevalt on neid ka nähtud, kuid mitte sellises koguses. Kõige rohkem avastusi tega ameerika astronoom Percival Lowell (1855 1916). Ta elas pikka aega Jaapanis ja oli edukas äri- ja kirjamees. Flagstaffi Arizona osariigis oli tema poolt rajatud observatoorium, mille peamine ülesanne oli planeetide uurimine. Juba peale ühe aasta uuringuid jõudis ta järeldusele, et kanalid on loodud kellegi poolt. (Lisa 2) Eugene Michael Antoniadi (1870 - 1944) tegevus oli väga tähtis. 1893. aastal Flammarioni assistendina, arvas ta, et kanalid on olemas. (Lisa 3) Süvenenud uurimuse tagajärjel pidi ta oma arvamust muutma. 1903a. Koostas ta kaks Marsi kaarti, mis olid erinevad
valgustäpp hüppab plaatidel edasi-tagasi, kui neid kordamööda valgustada. Tal polnud enam mingit kahtlust, et see on planeet X. Ta kirjeldab hiljem: "Mind haaras kohutav erutus. Ma liigutasin katiku ühele ja teisele poole ning uurisin ülesvõtteid. Mõtlesin, et on vist aeg vaadata kella ja täpne aeg üles märkida. See peaks küll ajalooline hetk olema". Tombaughi käekell näitas 16.00, oli 18. veebruar 1930. Sel õhtul läks ta Flagstaffi ja tähistas avastust kinos, vaadates Gary Cooperit ,,Virgiinlases". (1) Kohe pärast seda, kui Vesto Slipher oli avastuse laiemale üldsusele teatavaks teinud, pöördusid teleskoobid kõikjal maailmas Tombaughi planeed suunas, mis oli juba Pluutoks nimetatud. Avanes üllatav vaatepilt. Pluuto ei vastanud kellegi ettekujutusele. Nimelt arvati, et planeet X on suur ning võimeline oma raskusjõuga Neptuuni orbiiti mõjutama. Selle asemel aga oli Pluuto tillukene, isegi Maa Kuust väiksem