Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
mitmesuguste ketaste jm moodustiste abil hämmastavalt tugevasti kividele ning kaljudele
ja taluvad sel viisil üsna suurt lainetust.
Eesti rannikumeres võib mikrovetikaid olla kuni 1200 liiki. Kõige rohkem
on ränivetikaid (ligi 600 liiki, neist suurem osa on bentilised ehk põhjaeluviisilised),
rohevetikaid (üle 200 liigi) ja sinivetikaid (umbes 130 liiki).Soome lahes on
mikrovetikaliike üle kahe korra rohkem kui Liivi lahes. Biomassimoodustajatena on
olulised ka mõned viburvetikate ehk flagellaatide rühmad, näiteks vaguviburvetikad ehk
dinoflagellaadid, neelvetikad ehk krüptofüüdid ja haptofüüdid. Vaguviburvetikad ja
haptofüüdid on valdavalt riimveelised, teiste rühmade hulgas on ülekaalus mageveeliigid.
Kevadel on rannikumeres ülekaalus ränivetikad ja vaguviburvetikad, suvel ja sügisel aga
sinivetikad ja nanoplanktilised viburvetikad. Mõnel sügiselgi on ülekaalus ränivetikad.
Eesti rannikuvete makrofüütidest on leitud 12 punavetika-, 17 pruunvetika-, 10
annaabi.ee 
