V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
plaanide kaassepitsejad.
Lõpuks, üsna taga, ukse ligidal seisis pimedas, liikumatu nagu raidkuju, tugev jässakas
mees sõjamehe rak-mes ja vappidega tikitud hõlmikkuues. Ta kandiline, madala otsmikuga
nägu, punnis silmad, määratu lai suu, kõrvad kahe lidus juuksesalgu varjus tuletasid meelde
koera ja samal ajal tiigrit. Kõik peale kuninga olid katmata peaga. Kuninga kõrval seisev
läänihärra luges ette mingit aruannet, mida majesteet nähtavasti teraselt kuulas. Kaks
flaamlast sosistasid omavahel.
417
«Pagan võtaks!» pomises Coppenole. «Mul on seismisest villand. Kas siin siis ühtki tooli
pole?»
Rym vastas pearaputusega, mida saatis rahutu n ratus.
«Pagan võtaks!» alustas Coppenole uuesti, olles õnnetu, et pidi tasemini rääkima. «Mul on
himu maha istuda ja jalad risti panna, nagu ma sukakudujana oma töötoas istun.»
«Hoidke selle eest, meister Jacques!»
«Mis tonti! Kas siin siis ainult jalgadel tuleb seista?»
«Või põlvedel,» vastas Rym.