Kõpu mõisa ja kooli ajalugu
eemal kohast, kuhu mõisasüda hiljemalt 1587. Aastal toodi. 1622. Aastal kinkis kuningas
Gustav II Adolf mõisa krahv Jacob De la Gardiele, kes selle kaks aastat hiljem Valentin
Scillingile erastas. 1699. Aastal mõis riigistati ning see püsis riigi omanduses kuni 1800.
aastani sel aastal jagas keiser Paul I mõisa kaheks: väiksem osa(Väike-Kõpu) jättis ta
riigimõisaks ning suurema osa (Suure-Kõpu) kinkis kapten Fjudor Usakovi lesele Katariina
Usakovale. 1804. Aastal ostis mõisa 120000 rubla eest Paul Ludwig von Lövenstern. Samal
aastal läks Suure-Kõpu edasi Franz George von Oettingeni omandusse. Ta pidi selle aga
1805. aastal võlade katteks õemehele Bernhard Heineich von Strykile loovutama. 1822.
Aastal kirjutati Suure-Kõpu eelmise omaniku poja Aleander Georg Gottlib von Stryki nimele.
Tema oli mõisa elu isa asemel juhtinud juba 1806. aastast, sest Strykidele kuulusid peale