Riikide kokkuvõte
Umbes 89%
norralastest on luterlased ja Aasiast sisserännanud on toonud sinna ka budismi ja islami.
Keskmine asustustihedus on 14in/km2, ning see on jaotunud väga ebaühtlaselt- üle poole
rahvastikust elab Kagu-Norras. Kirjaoskus on 100%.
Norra rannikumeres on palju saari, iseloomulik on Norrale suur põhja-lõunasuunaline
ulatus. Suurema osa Norrast hõlmab Skandinaavia mäestik, mille järsud murrangutest
liigestatud läänenõlvad laskuvad fjordrannikuna vette. Vaid äärmine kaguosa asub
kristalsetest kivimitest Fennoskandia kilbil. Norras asub maailma pikim fjord: Sognefjord.
Madalikke on vähe, üle poole territooriumist asub 500-1000 meetri kõrgusel. Kõrgeim
piirkond on lõunaosas paiknev Jotunheomeni kiltmaa, kus paikneb ka riigi kõrgeim tipp
Glittertind 2465m. Seal leidub ka liustikke. Norra on maakerkeala, vanal merepõhjal
paiknevad Norra viljakaimad põllud. Kliimat mõjutavad Põhja-Atlandi hoovuse lähedus,
annaabi.ee 
