Meretranspordi geograafia
tuulte poolt tõstetud orkaanid. Idaosas on tõus kuni 12 m.
Väina avastas 1520 aastal portugali meresõitja Fernão de Magalhães, selle mõle-
mad kaldad kuuluvad Tsiilile. Aastasadade jooksul oli ta põhiliseks Atlandi ja
India ookeani ühendavaks lüliks. Väina strateegiline ja majanduslik osatähtsus
langes järsult peale Panama kanali käikulaskmist 1915 aastal.Väina laiemas ida-
osas on peamiselt madalad kaldad, fjorditaolises lääneosas esinevad 900 1200 m
kõrgused kaljuseinad. Aastaringselt on ilm väinas valdavalt sajune, jahe ja tuuline.
Loodehoovuste kiirus võib kitsustes küündida 8 12 sõlmeni. Varjulisi ankrukohti
on vähe, liiklust takistavad karid ja madalikud. Raskete ilmaolude tõttu eelistasid
purjekad sõitu ümber Kap Hoorni, alles aurikute ilmumisega liiklus väinas elav-
nes. Kuna Panama kanali läbimismaks on suhteliselt kõrge, leiab Magalhãesi väin