Viikingi, keldi ja germaani hõimud
iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja
väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult
areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka
rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult
nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii
sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid
samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja
kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes
käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad
kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult
sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu.