Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski loomingus
olnud ametist lahkuma, elas isa maal oma mõisas ja muutus aasta-aastalt tigedamaks. Tema
juures olid tütred, neid hoidis ta äärmiselt karmilt, käis õhtul ja öilgi vaatamas, kas nad ei lähe
ülekäte. Ta oli äärmiselt ihne, kogus raha tütardele kaasavaraks, ei röivastunudki korralikult.
Oma talupoegi kohtles ta nii toorelt, et need ta ühel sõidul lämmatasid sõiduki padjaga, kuna
kutsar ja vanker olid kadunud (A.Meiessaar 1935:9).
See roim avaldas ränka mõju nooresse Fjodorisse, siis olevat tabanud teda esimene
langetõvehoog. Eluaeg oli tal see meeles. Vahetevahel oli Dostojevski kahetsenud ja oma isa
mõistnud, et ta oli ikkagi haige ja kannataja inimene. Isa vari aga jälgis teda kogu elu, ta on
püüdnud hirmuga hoiduda sellistest pahedest (A.Meiessaar 1935:9).
Seetõttu kaldus Dostojevski juba noorelt raskemeelsusesse. Pärast isa surma see süvevnes.
Kuid kooli ta lõpetas, kuigi enam huvi tundis kirjanduse kui oma õppeala vastu. Ta luges