Sissejuhatus kirjandusteadusesse
„alal hoida omaenese minevikku ja on hakanud elama kestvas olevikus“. Jameson: pastišš kui „tühi
paroodia“, mis on iseloomulik postmodernismile. Paroodia, kus seosed ei vii kuhugi, puudub
koomiline sisu. Linda Hutcheoni peab paroodiat täiuslikuks postmodernismi vormiks. Ta näeb
postmodernismi üheks iseloomustavama joonena ajaloolist metafiktsiooni – kirjandus, mis rõhutab
teadlikult enda fitsionaalsust ja tuues esile ajaloo fiktsionaalsuse. Müüdi roll.
Vanasti peeti müüte pühaks ja tõeks. Müüdid püüavad seletada maailma olemust. Müütidel oli
sarnane eesmärk tänapäeva teadusele. Teemad, koostisosad, tegelaste põhiomadused korduvad
kultuuris. Levinumad müüditüübid: loomismüüdid - piibli loomislugu, kus jumal lõi mittemillestki
maailma 6 päevaga. ja kangelasmüüdid (Kalevipoeg, Herakles, Oidipius). Müüt kui maailma