Kokkuvõte 18. sajandist Eestis
rüütelkonda maanõunike kolleegium. Jäi püsima Rootsi-aegne kroonuametkond. Kuberneridel
oli kõrgem kohtuvõim. Kubermangu asjaajamine käis läbi kantselei, teine suurem ametkond
oli majandusamet ehk ökonoomia (kroonumõisate haldamine, mõisatelt laekuvate maksude
kogumine). Valitsevate ametike hulgas olid kameriirid (arvestas makse välja), rentmeister
(kogus maksud kokku), Tallinnas valitses linnusefoogt (haldas riigile kuuluvaid hooneid),
prokuröri kohuseid täitis Tallinnas fiskaalkomissar, Liivimaal olid keisri fiskaalid. Eraldi olid
veel tolliametnikud (kontrollisid kaubandustulusid). Ametikohti võidi ka ühildada ning nendel
olid tavaliselt ametis kohalikud. Ainuke linn, kelle esindajad maapäeval olid, oli Riia.
Maapäevad pidid toimuma iga 3 aasta järel, kuid tegelikkuses toimusid need harvem.
Rüütelkondade juhtorgan oli maanõunike kolleegium. Tegelik otsustamine oli
maakonnasaadikute käes. Keskvõimu korraldused edastati ukaasidena, mis nö alama astmeni
annaabi.ee 
