Fiskaalpoliitika
Ühinemine Euroopa Liiduga oli üks strateegilisi eesmärke alates Eesti riigi
taasiseseisvumisest. Ühinemise käigus Euroopa Liiduga, tuli lisaks muudele
valdkondadele viia ka esti fiskaalpoliitika vastavusse Euroopa Liidu nõuetega.
(Timpmann 2000 lk 421)
Vastavalt EL lepingule viib EMU-s (Economical and Monetary Union) raha- ja
vahetuskursi poliitikat ellu Euroopa Keskpank, fiskaalpoliitilised otsused on aga jäetud
suuresti liikmesriikide teha. Fiskaaldistsipliini ning hindade stabiilsuse kindlustamiseks
EMU-s kehtestati EL lepinguga viis konvergentsikriteeriumit, mille täitmine oli
Rahaliidu likmeks saamise eelduseks. Kaks neist kriteeriumidest olid fiskaalse
iseloomuga:
· Riigi eelarvedefitsiit ei tohtinud olla suurem kui 3 % SKP-st.
· Riigivõlg ei tohtinud olla suurem kui 60 % SKP-st
(Timpmann 2000 lk 422)
Et kindlustada Maastrchti fiskaalsete kriteeriumide täitmine ka pärast EMU loomist,
võeti 1996
annaabi.ee 
