Liustiku PPT
tõuseks 3 5 kraadi?
Liustike sünd
Teataval kõrgusel meretasemest on maa pinnale langev tahkete
sademete hulk ning sulamisveega ärakantav ja aurustuv veehulk
võrdsed. Aastate jooksul sellest piirist kõrgemale kuhjunud kohev ja
õhurikas lumi tiheneb raskuse mõjul ning muutub sõmerlumeks (e.
firniks) tihedusega umbes 0,6 g/cm3. Sellele voolav sulamisvesi ja
vihamvesi tihendavad firne veelgi, sellest kaovad poorid ja ta
muutub liustikujääks tiheduseda 0,850,9 g/cm3.
Raskusjõu mõjul hakkab liustik liikuma.
Selleks, et toimuks liikumine laugel nõlval, peab jää paksus olema
6065 m, kuid kallakul piisab nihkumiseks vaid mõnemeetrisest
paksusest jääst.
Jää on plastiline ja liigub kihti.
Mida paksem on jää, seda kiiremini jõuavad edasi temast
väljapressitud liustikukeeled ja seda kaugemale need ulatuvad.