parima. Kõige lihtsam oleks lähtuda põhimõttest, et tööle tuleb võtta motiveeritud töötaja, keda polegi vaja motiveerida. Alati pole paraku kõik nii lihtne, alguses meelsasti töötanud inimese ind võib raugeda näiteks tunnetades oma töö või enese tähtsusetust firmas. Motiveerimise teeb keeruliseks see, et pole olemas kindlat retsepti, kindlaid mehhanisme, inimeste vajadused ja neid motiveerivad faktorid on erinevad. Alustama peaks seega ikkagi firmasisesest uurimisest ja tegema kindlaks, mida iga töötaja tähtsaks peab. Seejärel peaks firma läbi mõtlema oma motiveerimise süsteemi, lähtudes firma võimalustest, organisatsiooni ja töötajate vajadustest ja suundumistest. Motivaatorid võib suures piiris jagada kahte rühma materiaalsed ja mittemateriaalsed. Üheks materjaalseks motivaatoriks on raha. Raha rolli motiveerimisel ei saa kuidagi alahinnata, samas ei pruugi
Samuti oli ta ka ,,naisõiguslane", ta tegeleb tehnoloogia populariseerimisega naiste seas, mis on kõigile igati hea ja kasulik, kuna toimuvad nn ,,workshopid" ja programmeerimist tutvustavad päevad ainult naistele, kus ta on ka ise juhendaja. Ta tutvustas meile ka programmeerimiskeelt Ruby ning samas rääkis ta ka sellest, kui mõttetu on vaielda erinevatel IT-teemadel, näiteks Mac vs PC, Java vs C# vms. Internetikasiinode valmistaja Andres Septer tutvustas meile firmasisesest hierarhiat. Ta rääkis sellest, et igas infotehnoloogiafirmas on kaks poolt: pintsaklipslased ehk äripool ja ,,itivennad" ehk teeninduspool. Laias laastus teeb teeninduspool raha teenimise võimalikuks ning äripool realiseerib selle võimaluse. Ta rõhutas, et mingist hetkest alates on igal firmal äripoolt vaja, et maksimaalselt palju kasu saada. Ta rääkis ka tööturu paradoksist, mis tähendab, et tööle saada on vaja töökogemust, kuid tööandjal on vaja, et töötajal oleks
annaabi.ee 
