televisioonisaateid. Internet sai alguse 1960. aastail USA-s sõjaväeasutuste ja teaduskeskuste suurarvutite vahelisest andmesidevõrgust ARPANET. Hiljem ühines sellega üha enam ülikoole ja muid tsiviilasutusi ning Internetile anti ligipääs ka kommertsfirmadele ja erakasutajaile. Eriti tormiline Interneti kasutuse tõus toimus kogu maailmas 1990. aastail, selle kümnendi algul ühines Internetiga ka Eesti.. Üha enam inimeste- ja firmadevahelisest suhtlusest, mis ei nõua just esemete materiaalset edasitoimetamist, kolib üle Internetti. Internet muutub maailmas üha igapäevasemaks kanaliks, peagi on ta sama levinud nagu elekter.Andmete ülekandeks kasutab Internet erilisi kanaleid, aga ka tavalisi telefoni- ja mobiilsidevõrke, raatio- ja satelliitsidekanaleid ning kohe-kohe tulevad andmesideks kasutusele ka kaabeltelevisiooni- jaisegi elektrivõrgud. Igal pool, kuhu on elektrooniliselt võimalik
(otsingumootorid) 2. KIRJANDUSALLIKATEST LEITU 2.1. Internet Internet on ülemaailmne, miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Selle kaudu saavad arvutikasutajad saata üksteisele sõnumeid, igasuguseid arvutifaile, vaadata teistes arvutites olevaid tekste ja pilte, tellida kommertsfirmadest kaupu ja teenuseid, teha pangaülekandeid, rääkida telefoniga, kuulta raadiot ning vaadata televisooni. Üha enam inimeste-ja firmadevahelisest suhtlusest, mis ei nõua just esemete materiaalset edasitoimetamist, kolib üle Internetti. Internet muutub maailmas üha igapäevasemaks kanaliks, peagi on ta sama levinud kui elekter. Internetis ei ole üldist hierarhiat, kus mõned arvutid oleksid tesitest tähtsamad sidekanalid ühendavad teenindavaid serverarvuteoid mitut teed kaudu, nii et kui mõni liin on ülekoormatud, saab andmepaketid saata vastuvõtjale mitut teed pidi.