· 1472. aastal lahkus Leonardo jäädavalt isamajast. · bottega seadus: meister juhatab eranditult kõiki töid ja vastutab oma nimega nende kvaliteedi eest. Sellel pole tähtsust, kes tema juhatusel teose lõpetab või ise loob. · Esimese maastikupilt 1473. aastal ja selle maalis Leonardo. See on ka tema esimene teadaolev teos. · Leonardo maalis "Maarja kuulutust" kaks korda. Esimesel oli Maarja rollis firenzelanna, teisel tema ema Caterina. · Firenze kombluspolitsei süüdistas Leonardot liiderlikkuses. · "Firenzelaste peamisteks tunnusmärkideks on terased silmad ja kurjad keeled" · tamburi ehk bocca della verita "tõe süü" ehk väikeste pragudega trummid, kuhu sai anonüümseid kaebusi sisse pista. · 6. aprillil 1476. aastal toimus kohtuprotsess Leonardo vastu (süüdistatud homoseksuaalsuses). Samal aastal lahkus ta jäädavalt Verrocchio bottega'st.
Leonardo lahkus isa majast jäädavalt ja naases Verrocchio juurde. Bottega puhul on raske öelda, kes täpselt mis teose on loonud. Ent 1473. aastast pärineb maastikumaal, millel on all paremas nurgas kirjutatud: Leonardo. Seda lapsepõlvemaastikku peetaksegi tema esimeseks teoseks. Leonardo maalis "Maarja kuulutust" kaks korda (1472-75, Uffizi, Firenze ja 1478, Louvre, Pariis). Maalidel on kujutatud Neitsi Maarjat, kes saab inglilt sõnumi, et ta saab lapse. Esimesel pildil on firenzelanna, uhkus. Maal ei tulnud hästi välja. Teisel maalil on tavaline maanaine oma loomulikkusega. See maal on palju parem ning leonardolikum. Maastik on peensusteni välja joonistatud. "Madonna nelgiga" (1475-80, Vana Pinakoteek, München) kujutab endast naist, last ja punast nelki. Pilti iseloomustab emaõnn ja loomutruudus. Taga on suured kaljud. Omanik müüs selle 27 frangi eest, ent tänapäeval on see maal hindamatu. Leonardo saab teada isa naise, Francesca, surmast
annaabi.ee 
