nõus. See stseen on rütmiliselt väga hea, väga ähvardav meloodia läheb kohati üle marsitaktiks ja meeste võimsaid hääli ei saa jätta mainimata. Järgmise stseenina on laval õed:Fiordiligi ja Dorabella. Nende taustaks on imekaunis looduspilt. Palju metsa ja vasakust äärest paistab osake merd, kuid paremas ääres on näha väike osa mõisahoonest. Naised istuvad põrandal maas kandes seljas väga soliidseid ja kauneid kleite. Fiordiligil on seljas tuhmsinine õhulisest riidest kleit, mida kaunistavad üksikutes kohtades erinevat värvi pärlikogud. Alates puusadest on kleit puhvis ja kohev, ülemine osa on ümber. Kleidi ülaosas on ka valge õhuline riie nagu ka kolmveerand varrukate otstes. Neiu on blond ja juuksed on lokkis, peas on ka väike valge pitsiline mütsike. Dorabella kleidi tegumood on küll sama, aga värv on seevastu hoopis tuhmroheline. Neiul on punased lokkis juuksed ja peas lisaks mütsikesele veel ka