Võrdlusanalüüs (benchmarking)
reastuvad. Nii saab väga vajalikku esmast infot selle kohta, kes on parimad ja kellelt
oleks tõenäoliselt midagi õppida. Samas ei aita niisugused tabelid teada saada, kuidas
need edetabeli tipus olijad konkreetsete tulemusteni jõudsid. (Lukk 2005)
Benchmarking ei ole olukorra ühekordne kiirülevaade, vaid süstemaatiline tegevus.
Klassikaline benchmarking algab sellest, et soovitakse mõista, mis peitub numbrite taga
ja millised toimimisviisid viisid suurepäraste finantstulemusteni, et siis võrrelda
nendega oma tegevust. Tegemist ei ole konkurendi edukate toimimisviiside
kopeerimisega ega ka pealtkuulamise või spioneerimisega, vaid koostööprojektidega,
mis pakuvad arenguvõimalusi igale osapoolele. (Ibid)
Benchmarking aitab suunata pilgu pigem nendele ettevõtetele, mis ei tegutsegi teie
ettevõttega samas valdkonnas, ja uurida nende toimivaid protsesse. See võib esmapilgul
tunduda ebaloogilisena, aga nagu praktika näitab, ei ole äriprotsessid tegelikult
annaabi.ee 
