ülemaailmselt rohkem kui 40 riigis. Ohuallikatel käiakse tavaliselt protestidel ja üldsusele teavet jagamas. Greenpeace'il on mitmeid laevu, millega käiakse erinevates kohtades protesteerimas ja ka avalikkusele keskkonna ohustavatest teguritest rääkimas. Laevu on kasutatud ka füüsiliselt, takistamaks keskkonna kahjustajate tegevust. Organisatsiooni sissetulekud saadakse eraisikute ja fondide toetustest, kusjuures keeldutakse riikide valitsuste ja suurte korporatsioonide finantstoetustest. Hinnanguliselt on Greenpeace'il umbes 2,8 miljonit toetajat. Suurfirmad ja riigid alluvad tihti protestidele, kuna toetajaid on niivõrd palju ja avalikkuse ees negatiivsena ei taha keegi välja paista. Greenpeace eesmärkideks on: · Energiarevolutsiooni kiirendamine, et võidelda põhiprobleemiga meie planeedil: kliimasoojenemine · Ookeanide kaitsemine raiskava ja hävitava kalapüügi eest. Samuti ka kalavarude loomine.
kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vast u. Greenpeace peakorter asub Amsterdamis. Greenpeace'i rahvusvahelised ja regionaalsed harukontorid asuvad 42 maailma riigis. Eestis ei asu ühtki Greenpeace'i kontorit. Organisatsiooni sissetulekud saadakse eraisikute ja fondide toetustest, kusjuures keeldutakse riikide valitsuste ja suurte korporatsioonide finantstoetustest. Hinnanguliselt on Greenpeace'il umbes 2,8 miljonit toetajat. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia: Keskkonnaõiguse areng: I periood – kaudne ja utilitaristlik keskkonnakaitse. Loodusressursside kasutuse reguleerimise eesmärgiks ei olnud mitte loodushoid, vaid tööstusele tooraine tagamine. II periood – Otseste ohtude vältimise printsiip, saastaja-maksab-printsiip e. kes maksab see saastab