Arvestatav osa kvalifitseeritud töötajaid on läinud tööle Põhjamaadesse Asjakohaseid argumente ei esine. Nende kahe argumendi näol on tegemist statistika olemuse valestimõistmisega ning seostamatu põhjuse ja tagajärjega. Vajalike oskustega inimeste puudumine ei ole aluseks ettevõtjate teadmatusele hindamaks tööjõu vajalikkust. Lõviosa Eesti ettevõtteid ei kavanda oma tegevust kuigi pika aja peale ette ning planeerimisel arvestatakse pigem finantstegurite kui turu, tehnoloogia või tööjõuküsimustega 28 protsendil ettevõtetest puudub tööjõuplaan üldse, 41,8 protsenti kavandab oma tööjõuvajadusi ette aastaks. Enam kui kolmeks aastaks plaanib tööjõuvajadusi ette ainult 5,6 protsenti ettevõtetest Argumendid on asjakohased ja teesi kohta käivad. Kui ettevõtted kavandaks ja planeeriks oma tegevust pikemas perspektiivis, siis näeksid nad ette ka seda, millist tööjõudu vajatakse. SEOS:
Kas kinnisvara tsüklilisus on rohkem seotud reaalmajanduse või finantssektoriga ning kas kinnisvaraturu tsüklit on võimalik kirjeldada üksikute makronäitajatega? Töö koostamisel on kasutatud inglise keelseid erialaseid originaaltekste, teadusartikleid ja empiirilisi uurimusi mitmetest rahvusvahelistest majandus- ning teadusajakirjadest. Töö empiirilises osas selgitatakse Euroopa Liidu riikide kinnisvaraturu ja töö teoreetilises peatükis määratletud makro- ja finantstegurite dünaamikat perioodil 2005- 2013. Vaadeldava perioodi valiku põhjuseks on asjaolu, et see kätkeb endas nii kinnisvaraturu kiiret tõusufaasi kui ka finantskriisi teket ja kinnisvaramullide lõhkemist koos kinnisvaraturu järsu langusega. Seega hõlmab vaadeldav periood kinnisvaraturu tsükli erinevaid faase. Empiirilises osas kasutatavad andmed pärinevad põhiliselt Eurostati andmebaasist. Analüüsimeetoditena on töös kasutatud võrdlevanalüüsi,
annaabi.ee 
