traktoriste. Selle kooli baasil on moodustunud Väike-Maarja Õppekeskus ja Väike- Maarja Päästekool. Kiltsi ümbruskonnas on vaimuvalgust jagatud üle 140 aasta. Esimene kool asutati 1855. a Sootagusel. Kooli koliti sealkandis mitu korda ümber kuni 1920ndate aastate algul leiti sellele püsivalt ruumid Kiltsi mõisa hoonetes. 1924. a muudeti varasem algkool 6-klassiliseks kooliks. Praegune Kiltsi põhikool kuulub Eesti Mõisakoolide Ühendusse. 2008. aastal alustatil Norra finantsmehhanismide toel Kiltsi mõisa põhjalikku reoveerimist. Esimesed teated rahvahariduse kohta Simuna kihelkonnas ulatuvad 17. sajandi lõppu, mil paljud olevat mõistnud lugeda. 1760ndail aastail oli kihelkonnas üks kool, 1840. a aga juba 10 kooli 493 õpilasega. 1863. a oli kihelkonnas 18 rahvakooli. 1832. a tuli Simunasse köstriks Wilhelm Normann (1812-1906), kes esimesel tegevusaastal asutas oma majas väikese kooli, mille muutis 1935. a kihelkonnakooliks
!! • Töö olulised osad: – Sissejuhatus – Teoreetiline raamistik – Taustinfo – Meetodi tutvustus – Tulemused – Järeldused/ettepanekud – Kokkuvõte – Lisad • Olulised osad ≠ töö sisukord!!! Pealkiri • Täpne kuid informatiivne ja andma selge pildi lugejale, mida töö käsitleb. • Võrdle: Struktuurifondid ja innovatsioonipoliitika või Innovatsioonipoliitika finantsmehhanismide analüüs Balti riikides või Struktuurivahendite väärkasutamisjuhtumid innovatsiooni toetavate fondide osas Eesti näitel 11/2/2012 37 Sissejuhatus • Probleemi avamine, aktuaalsus – miks seda tööd vaja on? Millele töö keskendub? – Laiem teema > töö eesmärk > uurimisküsimus/hüpotees • Hüpotees: – Esialgne spekulatiivne seisukoht, mis esindab teooriat ning mida
annaabi.ee 
