või hoiusele; kui raha jääb ajutiselt puudu, siis võiks kasutada arvelduskrediiti jne. 2. Investeerimine ja finantseerimine (ehk pikaajaline/strateegiline finantsjuhtimine) hõlmab näiteks järgmisi otsuseid: Kas investeerimiseks kasutada omakapitali (ehk omaniku raha) või võõrkapitali? Millist võõrkapitali kasutada (arvelduskrediit, lühiajaline või pikaajaline pangalaen, liising, riskiinvestorid, pikaajaline finantsinvestor)? Millised on võõrkapitali hinnad, tingimused, tagatised? Kas vajalikke seadmeid osta või rentida? 3. Finantsprognoosimine ja finantsanalüüs (kontrollifunktsioon): Kui palju tahame müüa, millised kulud sellega kaasnevad, kui palju kasumit teenime? Kas liigume ikka õiges suunas?
kindlustunne kui lihtaktsionäril. Fifth level Samal ajal on ka kasumi saamine piiratud. Juhul kui ettevõte tegutseb väga edukalt, võib lihtaktsionäri dividend olla väga suur, kuid eelisaktsia omanik peab piirduma oma kindla summaga. Mis asi on võlakiri ja kuidas nendega kaubeldakse? Võlakiri ehk võlakohustus on fikseeritud tuluga finantsinstrument. Võlakirju ostes annab finantsinvestor laenu ning ettevõttel tekib võlakirja ostja ees kohustus maksta kindel laenusumma pärast laenutähtaja möödumist võlakirja omanikule tagasi koos selle pealt arvestavate intressidega. Mis asjad on valitsuse võlakirjad, millised nad on ja mida nendest arvata? Garanteerib üldjuhul riigi valitsus Click to edit Master text styles Nendega seotud riski peetakse Second level suhteliselt madalaks Third level
täiel määral osa ettevõtte väärtuse tulevasest kasvust ja dividendidest. Samas peavad nad arvestama, et aktsiatelt saadav tulu on vähem prognoositav kui võlakirjadel. (14 lk 16) Kuigi aktsiad seostuvad inimestele börsiga, ei jõua valdav osa ettevõtteid kunagi aktsiate börsil noteerimiseni. Väiksematesse ettevõtetesse kaasatakse vajaduse korral tavaliselt tutvuste, ärisuhete või pere liinis üks-kaks uut investorit. Küllaltki levinud on ka variant, et leitakse mõni finantsinvestor (nn äriingel alustavate ettevõtete ja riskikapitalist mõnda aega tegutsenud ettevõtete puhul), kes on spetsialiseerunud kiiret kasvupotentsiaali pakkuvatesse ettevõtetesse raha paigutamisele. (14 lk 16) Kolmas võimalus, mis tavaliselt tuleb kõne alla suurte ettevõtete puhul ja viib börsile, on avaliku aktsiaemissiooni korraldamine ja aktsiate noteerimine börsil. See võib olla ettevõttele atraktiivne järgmistel põhjustel: (14 lk 16)