Sporditoetus
tegevusena. Spordi rahastamine on aga muutunud keerulisemaks, regulatsioonid veel
mõneti rohmakad või mitteadekvaatsed ning rahastamise "vereringe" praktiliselt
uurimata.
Mõistagi pole rahastamine omaette eesmärk, vaid vahend spordiliikumise
põhieesmärkide rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse
saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks.
Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs,
siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just
viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud
rääkima kui omaette majandusharust.
Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku
toetusest. On alad, mis on meile strateegiliselt olulised, mille harrastamine võrdub