MIS ON INIMENE? ERNST CASSIRERI TEOSE „UURIMUS INIMESEST“ PÕHJAL
Darwini
töö Liikide tekkimisest (1859) tõi inimesefilosoofiale kindla pinna. Üldfilosoofilises
plaanis ei olnud evolutsiooniteooria kaugeltki uus saavutus. See oli olemas juba
Aristotelese psühholoogias ja tema arusaamades orgaanilisest elust. Erinevus seisnes
ainult selles, et Aristoteles pakkus välja formaalse tõlgenduse, uusaja filosoofid esitasid
materiaalse tõlgenduse katseid. Darwini tööde üheks peamiseks eesmärgiks oli
vabastada uusaegne mõtlemine asjade finaalsete põhjuste illusioonist. Orgaanilise
looduse struktuuri tuleb mõista ainult materiaalsete põhjuste kaudu. Aristotelese arvates
pole elu võimalik juhuslike põhjuste varal mõista. Uusaegsed mõtlejad aga väitsid, et
juhuslikud muutused, mis iga organismi juures aset leiavad, on piisavad seletama järk-
järgulist teisenemisprotsessi, mis viib lihtsaimatest ainuraksetest kuni kõige kõrgemate
ja keerukamate eluvormideni (Cassirer, 1999, lk.38). Evolutsiooniteooria kaotas