traditsiooni jätkajat ja Beethoveni mantlipärijat. Kaht heliloojat seob nii kammerteoste arvukus ja kaalukus kummagi loomingus kui ka sarnane kompositsioonimeetod, kus on tähtsal kohal motiiviline töötlus ja teemade intonatsiooniline seotus. Helikeelest saab lugeda ka üldkonspektist Väikeste eranditega järgivad Brahmsi kammermuusikateosed ülesehituses kõik traditsioonilist sonaaditsüklit. Näit I osa on sonaadivormis kõigis teostes, va üksainus erand, metsasarvetrio op 40. Enamus finaalidest on sonaadi- v rondo-sonaadi vormis, va 3. kp.kvartett op 67, klarnetikvintett op 115 ja 2. klarnetisonaat, mille finaalid on (samuti Brahmsi poolt armastatud) variatsioonivormis. Enamus teoseid on neljaosalise tsükliga. Teosed ülevaatlikult: 3 viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, 3 klaveritriot, 3 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, klaverikvintett, 2 keelpillikvintetti, 2 keelpillisekstetti, metsasarvetrio, klarnetitrio ja klarnetikvintett
Tema üsna edukas MM. Tublilt võistles veel Timo Simonlatser , rahule võib jääda Aivar Rehemaa, Priit Naruski ja Peeter Kümmeliga. Peeter küll diskalifeeriti sprindi eelsõidus, kuna tegi klassika tehnika sõidus uisu tehnika sammu ning ta ei saanud finaalidesse, kuid spirnditeates sõitsid nad välja koos Naruskiga 10. koha. Naistest siis veel Kaili Sirge, Tatjana Mannima, kes ei esinenud hästi, kuid napilt spirndi finaalidest välja jäänud Piret Pormeistriga võib rahule jääda. Arenemis ruumi on neil kõigil muidugi tohutult. Võistluste või radade kohta võib veel nii palju öelda, et rajad pidavalt seal olema rasked ja keerulised nagu näha oli ka meil. Väga palju kukkumisi oli, aga õnneks midagi väga hullu ei juhtunud. Ühtedes esimestes sõitudes kukkus Martin Koukal nii, et vaevu püsti püsis. Veel kukkusid seal Aivar
annaabi.ee 
