Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
elutingimustes algsete lookuste taastumise.
Mutatsioonide tulemusena muutub kas märklaudgeeni geeni järjestus või promootori tugevus. Mida suurem
on nukleotiidse järjestuse korduse aste, seda kõrgem on mutatsioonisagedus. Enamasti on tegemist
mutatsioonidega geenides, mis kodeerivad bakteriraku pinnal olevaid komponente, mis on märklauaks
immuunsüsteemile (lipoproteiinid, lipopolüsahhariidid, adhesiinmolekulid), aga samti ka fimbriaid ja valke,
mis seovad väliskeskkonnast rauda. Nii põhjustavad näiteks mutatsioonid lipopolüsahhariide kodeerivates
geenides ulatuslikku antigeenset varieeruvust, võimaldamaks bakteritel end paremini kaitsta
peremeesorganismi immuunvastuse eest.
On ka näiteid, kus sedatüüpi fenotüübiliste ümberkorralduste sagedus võib olla reguleeritud
keskkonnatingimuste poolt. Näiteks E. coli tüüp I fimbriate puhul on leitud, et ümberlülitused ühelt
annaabi.ee 
