12. Tuleohtlike vedelike juures ei tohi olla lahtist tuld. (ca 2m) 13. Reaktiive ei valata anumasse tagasi. 14. Kork tuleb lauale asetada alati tagurpidi. 2. Laborinõud Klaasnõud Katseklaas - Lihtsate katsete sooritamiseks Keeduklaas - Lahuste valmistamine, lühiajaline säilitamine Kolb/Kolvid - Seisu-, Kooniline-, Ümarkolb / Lahuste valmistamine, lühiajaline säilitamine Lehter - Filtrimiseks, vedelike valamiseks Jaotuslehter - Vedelike lahutamiseks (eraldamiseks) Statiiv - Katseklaaside hoidja Mensuur - Vedelike ruumala mõõtmiseks Mõõtesilinder - Vedelike ruumala mõõtmiseks Mahtpipett - Ühe kindla ruumalakoguse mõõtmiseks Mõõtepipett - Mitmesuguste vedelikukoguste TÄPSEKS mõõtmiseks (NB! Kõige täpsem) Bürett - Mitmesuguste vedelikuhulkade TÄPSEKS mõõtmiseks Mõõtekolvid - Kindla kontsentratsiooniga lahuste valmistamiseks Spaatel - Tahkete ainete tõstmiseks
Olulisemad katsevahendeid Katseklaas – peamiselt lihtsamate katsete tegemiseks. Katseklaasi ei tohi täita üle veerandi kogu tema mahust. Keeduklaas – lahuste valmistamiseks ja kuumutamiseks. Samuti mitmesuguste katsete tegemiseks. Ei tohi vahetult leegis kuumutada. Kolb (kooniline kolb ja ümarseisukolb) – lahuste valmistamiseks ja hoidmiseks, suletavad korgiga. Lehter – vedelike valamiseks ja filtrimiseks. Uhmer – paksuseinaline portselanist anum tahkete ainete peenestamiseks uhmrinuia abil. Piirituslamp – ainete kuumutamiseks koolilaboris. Piirituslamp süüdatakse tikuga ja tema leegi kustutamiseks suletakse see kuplikesega. Piiritus on süttiv vedelik! Vedelike mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit, mensuuri, pipetti. Vajadusel kinnitatakse katsevahendid statiivi külge, kasutades seejuures klambreid ja rõngaid.
Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Töövahendid: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimis ja analüüsmeetodid ning metoodikad Esmalt pidin kaaluma kuiva keeduklaasi 6,00 g liiva ja soola segu ja lahustama NaCl klaaspulgaga segades ( 50 cm3) destilleeritud veega ning seejärel filtreerima saadud lahuse. Filtrimiseks valmistasin valgest filtripaberist kurdfiltri ja asetasin selle klaaslehtrisse. Siis valasin lahuse keeduklaasist mööda klaaspulka filtrile. Jäägile keeduklaasis lisasin NaCl 3 täielikuks väljapesemiseks liivast veel ~30...50 cm destilleeritud vett, segasin ja filtrisin koonilisse kolbi läbi sama filtri. Sama tegin veel kaks korda aga seekord väiksema destilleeritud vee kogusega
nahk, mis on pargitud kombineeritud võtetega. Juhtnahk on tumedat värvi, pinnalt teda ei värvita. Õhemad pealsenahad on tavaliselt kroomparknahad ja neid on väga palju sorte. näit. Sevroo kitsenahast; sevrett valmistatakse lambanahast. Kui naha pind lihvitakse sametitaoliseks, nimetatakse seda nubukiks, lihvitud sisepinnaga nahka nimetatakse veluuriks. Seemisnahk on eriti pehme, õhuke ja hõreda struktuuriga rääsparknahk, mis kõlbab isegi filtrimiseks. Seemisnahka saab seebiga pesta ja ta on märjalt ja kuivalt peaaegu samasugune. Sadulsepa ja tehniline nahk. Sadulsepanahk peab olema eriti tugev ja niiskusele vastupidav. Selleks otstarbeks sadulsepanahaks sobivad juhtnahk ja raagnahk. Raagnahk on nõrgalt pargitud, kuid väga tugevasti rasvatatud, valkjas või kollakas, tugev ja plastiline nahk. Sellest valmistatakse ka rihmasid. Tehniliste nahkade korral on enamasti nõutud, et nad oleksid väga ühtlase paksusega ( näit
annaabi.ee 
