Vee liikumine on aeglasem suure lagunemisastmega turbas. Veetase turbapinnases oleneb reljeefist, kliimast ja kuivenduskraavide olemasolust. Veetase pole soos horisontaalne, see jälgib reljeefi. Kliima mõjul veetase soos mõnevõrra kõigub, aurumine soost sõltub veetasemest. Kui veetase ulatub praktiliselt soo pinnani, siis toimub vee aurumine nagu vabalt veekogult. Keskmisena on soodest aurumine umbes 80 % vaba vee aurumisest. Sood peavad äravoolu kinni. See sõltub turbakihi filtratsioonist. Kõrgsood annavad vähe vett välja, madalsoodest võib äravool olla suurem, just põhja- ja pinnavee arvel. Sood suurendavad jõgede äravoolu minimaalsel perioodil (suvel). Soode veereziimi uuritakse Tooma Soojaamas Jõgeva Maakonnas, mis allub Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituudile. (http://www.eau.ee/~mit/kiled.pdf) Soode taimestik Madal- ja siirdesoode taimestik. 5
29. Konsolidatsiooniteooria. Ruutjuure ja Casagrande meetod Konsolidatsiooniteooria on aluse vajumine aja jooksul Konsolidatsioonimooduli leidmiseks kasutatakse ühte kahest meetodist - Casagrande ehk aja logaritmi meetod või Taylori ehk aja ruutjuure meetod. Ruutjuure meetod kasutame graafikut, kus ühel teljel ,,tõmbame sirgel osal sirge välja", lisame 15 % ja saame joone, mis r 90 lõikub kõveraga ja selle puhul me arvame, et 90% filtratsioonist on toimunud, võttes arvesse t90 saame arvutada cv Taylori meetod. Taylori meetodi kasutamisel tehakse graafik vajumi sõltuvuse kohta aja logaritmist nagu kujutatud joonisel 4.17. Sellise graafiku esimeses osas asuvad katsepunktid sirgel OA. Selle sirge mingis suvalises punktis mõõdetakse kaugus vertikaalteljest x. Märkides nüüd sama vajumi juures vertikaalteljest kaugusele 1,15x uue punkti B, joonestatakse läbi selle ja punkti O sirge kuni lõikumiseni katsekõveraga C
annaabi.ee 
