See on täielikus vastavuses sellega, et terasuuruse vähenemisega suureneb järsult kivimit või setet koostavate osakeste üldpind 11. Mida loetakse kivimite veeanniks? Veega küllastunud kivimi omadust anda vaba voolamise teel ära teatud hulga vett nimetatakse kivimi veeanniks 12. Kui suur võib olla veeand kruusal ja kobedal liivakivil ? Suure teralistel liivadel ja kruusadel ületab veeand 3035% 13. Kuidas määratakse filtratsioonimoodulit ja millistes ühikutes? Kivimite veejuhtivuse hindamiseks kasutatakse mõistet filtratsioonimoodul (K), mis näitab kivimite veejuhtivust meetrites ööpäevas. 14. Mida nimetatakse põhjavee filtratsiooniks? Põhjavee liikumist veega küllastunud kihi poorides või tühimikes nimetatakse filtratsiooniks. 15. Mida loetakse filtratsioonimooduliks? Filtratsioonimoodul on kiiruse dimensioon, mõõdetakse cm /sek või m / ööp., ja osaleb praktiliselt kõigis põhjavee voolamist
vilumus, mis annab valmiduse juhiloa saamiseks. [2] Lõppastme koolituse peab esmaõppe lõppastme raames läbima B- kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki esmase juhiloa omanik. [2] Riikliku õppekava kohaselt peab juhikandidaat omandama teooriaõppe jooksul vastavad teoreetilised teadmised liikluses käitumise kohta. Teooriaõppega alustatakse enne sõidutundide algust või paralleelselt sõidutundidega. [3] Näiteks empiirilise lähenemisena saab filtratsioonimoodulit hinnata terastikulise koostise põhjal Allen Hazeni (1869-1930) poolt koostatud valemiga: [4] K = C * (D10)2 kus: K – filtratsioonimoodul; C – Hazeni empiiriline koefitsent, mille väärtus on 0,4 – 1,0; D10 – terastikulise koostise 10-protsentiili diameeter. Järgnevalt vaadeldakse toodete omadusi, mis mõjutavad toote tagasivõtmist. Neid on liigitatud kolme kategooriasse[5] : toote ehitus ja koostis, kasutusmuster,
Vastavalt Darcy seadusele oleneb vee liikumise kiirus pinnase filtratsioonimoodulist ja veepinna langust. Filtratsioonimoodul oleneb eeskätt pinnase (mulla) lõimisest (pooride hulgast), aga ka vee temperatuurist ja mullas toimuvatest füüsikalistest, keemilistest ja bioloogilistest protsessidest. Mida kobedam ja struktuursem on muld, seda kiiremini vesi mullas liigub. Ka vee temperatuuri tõus, samuti mullas olevad lõhed, vihmausside käigud, elusad ja surnud taimejuured suurendavad filtratsioonimoodulit. 9. Kuidas liigub kapillaarvesi ja kui suur võib olla kapillaartõus? Kapillaarvesi liigub mulla poorides ja allub pindpinevusjõule. Kui vaba vett on vähe, paikneb ta mullaosakeste kokkupuutekohtades ja on piiratud liikumisvõimega. Sellist kapillaarvett nimetatakse rippuvaks kapillaarveeks e. rippveeks (joon. 1.1). Kui vett on mullas rohkem, siis rippvee tilgakesed ühinevad ja muutuvad liikumisvõimelisemaks. Kui põhjavesi on lähedal, satub kapillaarvesi viimasega ühendusse
annaabi.ee 
