Kuidas mõjutab liiklus teekatet; mille poolest erineb raskeliikluse mõju kergliikluse mõjust - Kergliiklus mõjutab enamasti naastrehvide tõttu, mis kulutavad katet, seda enamasti just suurema kiirusega teelõikudel. Raskeliiklus mõjutab raske dünaamilise koormusega, mis tekitab jääkdeformatsioone, raskesõidukite aeglaseliiklusega aladel. Mõlemal juhud tekivad teel roopad. Filtratsioonimoodul ja täna kehtivad nõuded (www.mnt.ee alusel) 1. Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse ning optimaalse niiskuse juures. 2. Dreenkihi filtratsioonimoodul peab olema: a) 1. ja 2. niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 1m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 20 cm; b) 3. niiskuspaikkonnas filtratsioonimoodul vähemalt 2 m/ööp, dreenkihi paksus vähemalt 30 cm 3. Ehitatava muldkeha filtratsioonimoodul aktiivtsoonis (katte pinnast kuni 1,5 m sügavuseni) peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. 4
Lisaks joogiveele on põhjaveega seotud ka mineraalvee leiukohad. Suurem osa seotud Kambrium-Vendi kihtidega, seega sügavamad kihid. EESTI HÜDRODÜNAAMILINE SKEEM Kõrgustikel toimub põhjaveekihtide toitumine, väljavool toimub merre. Toitealad on Lõuna-Eesti kõrgustikud ja Pandivere kõrgustik. Kõrgustike piirkonnas toidetakse sügavamaid põhjaveekihte ehk toimub süvainfiltratsioon. Joogivee kvaliteeti kogu Eestis määrab kõrgustike kaitse. Devoni liivakivide filtratsioonimoodulid on 1-2 m/ööpäevas, Karbonaatsetel kivimitel kuni 10 m/ööpäevas, seega Lõuna-Eestis on reostuse protsessid aeglasemad. Ehitusgeoloogias liigitatakse pinnased teistmoodi: ►Kaljupinnased- monoliitne, tugevad osakestevahelised seosed, meie aluspõhi ►Jämepurdpinnased- jäämurdu üle 50%, nõrgad sidemed. ►Liivpinnased: kruusliiv jämeliiv keskliiv tolmliiv