Sünapsid saabuvad neuronisse kahte tüüpi sünapside kaudu: erutussünapside ja pidurdussünapside kaudu. Kui närvirakku saabub teatud ajaühiksus mitu erutussignaali, toimub protsess, mida nim sünaptiliseks summatsiooniks: kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad koos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui selle tase ületab teatud läve, vallanub neuronis närviimpulss. See on vajalik filtermehhanism eristamaks olulisi ärritusi ebaolulistest. Kui närvirakku saabub üheaegselt signaal nii erutavate kui pidurdavate sünapside kaudu ehk pidurdavaid ja erutavaid signaale on ühepalju, siis neuron närviimpulssi ei edasta. Seda protsessi nim postsünaptiliseks pidurduseks. Närviülekanne sünapsides on keemiline ja sõltub mediaatorite toimest. Paljude mürkide ja medikamentide toime põhineb närviülekande mõjutamisel.Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet
summeerumine, luuakse postsünaptiline potentsiaal. Kui postsünaptilise potentsiaali tase ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Sageli pole vähese arvu erutussignaalide saabumine neuronisse piisav signaali edasikandmiseks. Kui sünaptilise summatsiooni teel lisandub esialgsele veel mingi teine sünaptiline aktiviseerimine, kantakse signaal edasi. See on vajalik filtermehhanism, et eristada olulisi ärritusi ebaolulistest. Sünapsid võimaldavad signaalidel liikuda vajalikus suunas ja vajalikku kohta. Õppimine on enamasti sünapside modifitseerimise protsess. Inimesed õpivad viiulit/klaverit/tennist mängima, sest ajus asuvate sünapside muutused võimaldavad vastavalt koordineerida omavahel meeleelundite ja lihaste tööd. Kui närvirakku saabub üheaegselt signaal nii erutuva(te) kui pidurduva(te) sünapsi(de)