Kuueteistkümne aastajooksul (1974-1989) läbiviidud uurimistulemustest nähtub, et pooltel vaadeldud juhtudest ei ole dreeniliidused kattematerjaliga kaetud, mis on ka enamikul juhtudel olnud torustiku ummistumise põhjuseks 41% vaadeldud juhtudel põhjustas ebarahuldavat kuivendust see, et vahetult dreenide peal on halva veeläbilaskvusega pinnas, mille tõttu on takistatud torude veevastuvõtuvõime. Ka see tõrkepõhjus on seotud sellega, et pole kasutatud mahulisi filtermaterjale. Ilmneb, et 37% puuduliku kuivenduse juhtudel on põhjusteks katmata või ebapiisavalt kaetud dreeniliidused või dreenidel pole mahulist filtermaterjali, "hingemuld" pole huumuskihist. Kõigi eelpool loetletud drenaaziehituse tehniliste tingimuste rikkumiste tagajärjeks on ebapiisav dreenide veevastuvõtuvõime. Moodustavad puuduliku kuivenduse põhjustest keskmiselt kolmandiku ebasobiv kaeviku täitematerjal, pinnase halb veeläbilaskvus, pinnavee äravoolu abinõude
aeglane kiirus. Kui hapnikku ei ole siis protsess pidurdub. Seega Ookri tekkimise ärahoidmiseks on ühe efektiivsema vahendina soovitatud uputatud otsaga drenaaži. Sel juhul ei pääse hapnik toru kaudu rauabakteriteni ja ookri teke on pärsitud. See meetod ei anna aga alati häid tulemusi. Põhjuseks on hapniku juurdepääs torule läbi mullakihi. Ookri tõrjeks paigutatakse dreenidele ka orgaanilisi filtermaterjale (saepuru, õled jm.) Nende ookrivastast toimet on seni näidatud vaid lähtudes sellest, et orgaanika lagunemisel tekivad mitmed ühendid (viin-, sidrun-, salitsüül-, jt. orgaanilised happed, pürogallool, tanniinid jt. fenoolsed ühendid), mis võivad Fe(II) ja Fe(III) ühenditega moodustada stabiilseid kelaatkomplekse. Maapinna nõrk kandevõime Turvas on ehitise alusena nõrk. Savitoru on raske 200 mm läbimõõduga 33 cm pikkune torujupp kaalub 17 11 kg
annaabi.ee 
