Vana-Kreeka
leiutamisele. Tekkis kirjandus, raamatud. Uued mõtted ei jäänud enam kitsa asjaosaliste ringi
pärusmaaks. Kasvas vajadus teadmiste populariseerimise järele. Filosoofide vaateid oli vaja
seletada igale haritud inimesele arusaadavas vormis. Need välised asjaolud soodustasid
tihedama mõttevahetuse tekkimist filosoofiliste koolide ning voolude vahel ning ka
üksteisemõistmist ja vastastikust õppimist üksteise vigadest. Teisalt aga süvendas
konsolideerumist filosoofiavallas ka arenenud kriitika, milles erilisi teeneid oli skeptitsismil.
Avatus kriitilistele diskussioonidele soodustas vabanemist dogmatismist ja autoriteetide
kummardamisest. Hakati revideerima erinevate koolkondade seisukohti, otsima neile uusi
põhjendusi, looma uusi lähenemisi. Nimetus eklektism tähendas algselt valikut. Eklektikuiks
nimetati neid filosoofe, kes polnud loovad, vaid valisid (eelkõige õpetamise eesmärgil) kõigilt
annaabi.ee 
