Aristotelese-järgne filosoofia: hea elu otsimine
Üks selline mõju pärines India ja Pärsia religioonidest näiteks india vedism, mis õpetas, et
täiuslikkust võib saavutada pool-ekstaatiliste transiseisundite kaudu. Teine näide on zoroastrianism,
mis õpetas, et inimesed on sunnitud igavesse võitlusse tarkuse ja veatuse ning ignorantsuse ja kurjuse
vahel. Kolmas mõjuallikas oli kreeka kultuur, mille olulisust roomlased tunnistasid ning mida nad
püüdsid säilitada ning levitada. Kuigi nii stoitsism kui epikurism said rooma filosoofiasuundadeks,
pärinesid need kreeka filosoofiast; samuti kehtis see ka neoplatonismi kohta. Veel üks võimas rooma
filosoofilise mõtte mõjutaja oli heebrea religioon. Heebrealased uskusid nimelt ühte ülimasse
jumalasse, kes, erinevalt pigem ükskõiksetest Olympose ja Rooma jumalatest, oli hõivatud iga üksiku
indiviidi juhtimisega. Samuti evisid heebrealased jäiku moraalinorme, ning kui indiviidi käitumine
annaabi.ee 
