Aristotelese filosoofia
ja tunnetusest. Aja jooksul omandas aga termin metafüüsika erilise filosoofilise vormi: nii
nimetatakse olemise printsiipide ja algpõhjuste ning asjade olemuse uurimist.
Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on
võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm
on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab filosoof kahesugust olemasolu:
tegelikkust ja võimalikkust. Filosoofiakategooriate võimalikkus ja tegelikkus kasutuselevõtt
võimaldas Aristotelesel lahendada tekkimise paradoksi, mille oli enne sõnastanud
Parmenides.
Taimede ja loomade teket seletab Aristoteles loomulikke asjadena, milles endis peitub
liikumise allikas. Sellega saab väljendada taimede vormi kui realiseerimist neis iseeneslikult
ehk loomulikult. Kunstlikult loodud asjad on valmistatud inimese enda poolt ning realiseerub
ainult üks vorm paljudest võimalikest.
annaabi.ee 
