informatsiooni ise, vaid võtab selle teistelt teadustelt. Teaduslik ateism on üldjoontes jagatud järgmisteks alaliikideks: 1. Religiooni teaduslik uurimine a) religioonifilosoofia b) religioonisotsioloogia c) religioonipsühholoogia d) religioonilugu 2. Religioonikriitika 3. Ateistliku hariduse teooria 4. Ateismiajalugu Eestis oli aktiivselt oli esindatud religioonisotsioloogia, mis oli peamiselt esindatud TPI filosoofiakateedri ateismialaste töödes. Üks enimlevinud käsitlustest oli ka religioonilugu, nähtavasti johtus see poliitilise korra muutusest põhjustatud vajadusest uue ajalookirjutuse järele - paralleelselt muu ajalooga tuli ümber kirjutada ka kiriku, religiooni ja ateismi osa Eesti kultuuriloos. Et kirikuajaloolise käsitluse üks peamisi funktsioone oli kiriku halvustamine minevikufaktide interpreteerimise läbi ja saadud andmete
sünnipäev. Mõlemal üritustesarjal ja organiseerimise käekäigul hoidis silma peal ajaleht Töörahva Elu, mis lisas alates 1984. aasta jaanuarist iga vastava artikli juurde logo, mis aitas lugejal eristada tähtsündmusi muust informatsioonist. Seega võib öelda, et juubelipidustuste tähistamine algas juba jaanuaris, mil toimus avaüritus - ideoloogiakonverents teemal ,,Maailma palge kujundab inimene". Konverentsil püüdsid tähelepanu ENSV Teaduste Akadeemia filosoofiakateedri juhataja Lembit Valt, kes rääkis 73 Armee, Lennuväe ja Merelaevastiku Abistamise Vabatahtlik Ühing 25 tehnika ja teaduse tähtsusest lähitulevikus, ning ajakirja Noorus peatoimetaja Vello Pilt, kes rääkis kogemuste põhjal arenguriikide probleemidest.74 Järgnevate kuude jooksul korraldati linlastele ka teisi konverentse. Teiste seas olid enim
annaabi.ee 
