vahetati egiptlaste päikesekalendri vastu. Päikesekalendri järgi on aastas 365 päeva ja iga nelja aasta tagant üks lisapäev. Ka hariduse alal on Euroopat paljuski mõjutanud Vana-Rooma. Vana-roomas käisid koolis patriitsid kuid enamus olid koduõppel, siiski oskasid enamus lugeda. Koolid on Euroopas tänu Vana-Roomale aga tänapäeval on nad kõigile kättesaadavad kuid kodune õpetus pole enam nii laialdaselt kasutatud. Vana-Roomas tehti palju näidendeid, luulet, ajaloo- ja filosoofiaalaseid teoseid. Tihtipeale olid luuletused lühikesed ja iroonilised. Augustuse järgsel ajal hakkas levima romaanizanr mis on väga populaarne ja laialdaselt levinud ka Euroopas. Vana-Rooma pani ka aluse õigusteadusele. 12 tahvli seadused kehtestati 5.sajandil eKr ja need kujunesid välja pika aja jooksul. Tänu suurtemate õigusteadlaste seaduste süstematiseerimisele ja korrastamisele moodustati terviklikud seadusekogud. Siia maani toetuvad Euroopa riigid seaduskogudele
lühinäeglikud inimesed ei näe ilma abivahendita hästi kaugele). a posteriori – termin, mis puudutab teadmist, mis eeldab kogemust (a posteriori teadmine, et kui käsi tulle panna, siis on valus). Boëthius (480-525) Pani aluse nii skolastikale kui ka vaidlusele universaalide üle. Oma aja õpetatuim mees Lääne- Rooma aladel, kes alustas Aristotelese uurimist. Tema kirjutatud on läbi aegade üks kuulsamaid filosoofiaalaseid raamatuid „Filosoofia lohutus“. Albertus Magnus († 1280) Saksa päritolu dominiiklane, õppis Itaalias ja Pariisis. Oma aja haritumaid mehi, pühendus Aristotelese uurimisele. Lähtus Aristotelese seisukohast, et kõik on moodustunud mateeriast (ainest) ja vormist. Jumal on absoluutne täielik valitsev entiteet. Tommaso d'Aquino (1225-1274) Itaallane, dominiiklane, Albertus Magnuse õpilane. Õppis Napolis, Kölnis ja Pariisis. Tema õpetus
annaabi.ee 
