Antiikfilosoofia
Püsivaimat mõju on avaldanud Aristotelese rajatud loogika, eriti otsustuste, järelduste
ja eksijärelduste õpetus. Aristoteles arendas loogikat kui üldist teadusliku tunnetus-
metodoloogiat. Seejuures käsitas ta tunnetamist peamiselt kui üksiku tuletamist
üldisest, kui liikumist mõistetelt otsustustele ja otsustustelt järeldustele. Induktsioonil,
mis kulgeb üksikult üldisele, oli tema arvates tunnetuses üksnes täiendav osa. Oma
nn. esimeses filosoofas (metafüüsikas) käsitles Aristoteles kõige olemasoleva ühiseid
põhialuseid: vormi ja mateeriat ning nende omavahelist suhet. Vastukaaluks Platoni
õpetusele kahest maailmast väitis Aristoteles, et vorm, mis moodustab asja olemuse
ja on mateeriast kõrgem, ei eksisteeri mateeriast väljaspool, vaid temas endas, andes
talle kuju. Mateeria ise on liikumatu või tal on ainult aktiivne omadus, mis püüab
takistada ja pidurdada vormi täiuslikku avaldumist. Vormi tunnetamist pidas
annaabi.ee 
