GOTTFRIED WILHELM LEIBNIZ
Berliini Teaduste Akadeemia ei teinud oma rajaja ja presidendi surmast väljagi.
Nähtavasti oli Leibniz sattunud Preisi õukonna ebasoosingusse. Ei reageerinud ka Viini
teaduslik üldsus. Londoni Kuninglik Selts ei leidnud oma vaenlase mälestuseks ühtki
sõna. Ainult Pariisi Teaduste Akadeemias peeti kiidukõne, milles polnud küll suure
teadlase tegevuse sügavat analüüsi, see-eest aga ohtrasti ülistusi.
Filoosoofiast
Leibnizi õpetus on väga paljutahuline ja seda saab õigesti hinnata ainult siis, kui
kõiki tema aspekte eraldi jälgida. Üheks aspektiks on ainsuse ja paljuse kategooria
vastastikune seos, mis läheb üle olemuse ja nähtumuse dialektikaks. Selle aspektiga
seoses käsitletavad probleemid olid pärit eelkäijate traditsioonidest. XVII sajandi
loodusteaduse edusammude tõttu tulid nad uuesti teravalt päevakorda ja Leibniz andis
neile vastused, mis sisalduvad tema konstruktsioonides