Ka negatiivsete sõnade puhul on see nii. Usutakse, et sõnal on otsene loodusnähtusi esile kutsuv jõud (nt kutsutakse vihma välja). 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Sõna ja keel ei ole väljemõeldused, vaid kuuluvad kosmilise korra enese juurde (Logos). Inimkõne ei suuda seda Logost täpselt väljendada (Herakleitos). Kristliku teoloogia järgi oli algul sõna. Sõna ongi jumala kujund (Filonos). Sõnas peitub jehoova kõige suurem vägi (saagu valgus). Ütleda tähendab näidata, lasta ilmuda, näha kuulda. Sõna võim seisneb selles, et ta toob olemise välja, nii nagu ta on (Heidegger). Sõnad on looduse enda poolt. Ratsionalistlikult nähakse sõnade tähendust asjade loomusest (Platon jt). Uusaegses empirismis arvatakse, et sõnad on korduvad tajuimpulsid (Locke jt). Fragmatismis sõna tähendus tegevusharjumuste komplekt (Lewis). 8
Vanarahvaski uskus manamisse ja posimisse. On usutud, et sõnadel on looduslikke nähtusi esilekutsuv jõud, tänapäeval on see jäänud siiski psühholoogilisele tasandile. Sõna ja keel ei ole ei antropoloogilised ega kultuurilised nähtused. Nad ei ole inimeste välja mõeldused, vaid kosmilise korra osa logos. Inimkõne ei suuda logost täpselt väljendada. Maailma olemus on väljendatav mingis ürgses igikehtivas mitteinimlikus keeles Herakleitos Sõna ongi jumala kujund Filonos Rääkimise ja ütlemise erinevus. Millegi ütlemine on millegi näitamine. Sõna võim seisneb selles, et see toob esemed välja nii nagu nad on - Heidegger 7. Kuidas tekib ja milles seisneb sõnade tähendus erinevate filosoofide arvates? Pythagoras nimesid ei saa moodustada igaüks, vaid ainult see, kes näeb oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt. Demokritos sõnad on juhuse, mitte looduse poolt. Sofistid sõnad on konventsioonid.
annaabi.ee 
