Kirjandus ja film
episoodideks, heliks või pildiks ning võib lisada boonusena võrreldes tekstiga veel
valguse, rakursi või muusika.
Kirjanduse ja filmi erinevust saab tabavalt üldistatuna kokku võtta - kirjandus on ainult
fikseeritud kirjalik sõna, aga filmis toetab pilti heli, muusika ning suuline sõna. Sellest
lähtuvalt tuleb meil tõdeda, et kirjanduses on kirjapandu üheülbaliselt konkreetne ning
võimaldab etteantud teksti raames ammendava tõlgenduseni jõuda, aga filmteoses on
lõpliku tõe saavutamine oluliselt keerulisem, sest liikuv helindatud pilt on raskemini
tabatav ning seeditav.
Ehk teiste sõnadega saab lausuda, et ekraan avab vaatajat kujutelmadele suuremad
avarused.
Sellest tulenevalt tekib kahtlusekübemeke, et kirjandusteose saamisel filmiks ei jäta
alguspärasest teosest suurt midagi järele ning suretab hoopis. Ehk aitab meil sellest üle
olla T. Mann, kes väitis omal ajal otse, et filmiks tegemine ei pea head romaani