Jean Rouch, Moi un Noir
rütmile ükski lause ei saanud tulla pikem kui 25 sekundit, sest see oli ajavahemik, mille
tagant tuli linti kerida39.
Moi, un noir on käsitletav kui verstapost Rouch'i filmikäekirja kujunemisprotsessis nii
tehniliste elementide kui temaatika (kolonialism ja post-kolonialism) poolest. Cinéma vérité
elemente ritta pannes saaks loetellu juba käe pealt filmimise ja sellega seoses dünaamilised
filmitaustad (palju erinevaid asukohti) ja loomuliku valguse kasutamise, amatöörnäitlejate
kasutamise. Rouch'ile omaste etnofiktsiooni iseloomustavate võtetena on filmis lavastuslikud
stseenid, mis kujutavad tegelaste fantaasiamaailmu, on filmitavatega koostööd tehes (jagatud
antropoloogia) kujunenud narratiiv, on kaadreid saatvad, tegevust peegeldavad kommentaarid.
Kokkuvõte
http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1525/var.2007.23.1.38/pdf [vaadatud 01.11.11]
39
Feld, Steven, 2003